Kas sa teadsid, et:
… Tuhatkond aastat tagasi suundus kaubatee Novgorodist Pärsiasse läbi Raplamaa alade?! Kaubatee turvamiseks rajati Varbolasse 12. sajandil Baltimaade võimsaim muinaslinnus Varbola maalinn.
Ja veel:
… 1870. a oli Raplas kiriku juures vaid apteek (asutatud 1866), kõrts, pood ja kirikuplatsil peeti laatasid.
… 1913. a oli Raplas 20 kivimaja, 60 puumaja ja elanikke 1000 ringis ning Raplasse käidi kokku igal neljapäeval, et turul oma kaupa müüa. Suur turuplats seati üles kiriku ja surnuaiavahelisele heinamaale ning see ala nimetati Laadamäeks.
… 1900 loodi Raudteeühendus Tallinna ja Viljandiga ning see lõi Raplas viljaka pinnase kaubatee ja laada tekkimiseks Kesk-Eesti talunike jaoks.
Räägitakse, et:
Kaugemalt kandi rahvas hakkas ennast Rapla poole sättima juba poolest ööst, sest turg avati juba hommikul kell 6.00. Parema müügiplatsi saamiseks oli mõistlik juba aegsasti kohal olla, sest kauplejaid tuli üle ilma kokku ikka väga palju. Kohalt ei puudunud ka “mustlased” ja silmamoondajad ning meeleolu lõid oma oskuste näitamisega laulikud ja moosekandid. See oli ikka tohutu möll, mis Raplas laadapäeval lahti läks, sest siia tulid kohale ka kokkuostjad Tallinnast. Nii oli Rapla laat müüjate hulgas väga hinnas, sest siin sai iga kaupleja oma kaubast lahti. Edukat müügipäeva mindi alati tähistama ka kiriku juurde kõrtsu. Kuulda on olnud, et kõvemaid müüke teinud kohalikud talunikud ja kauplejad nõudsid kõrtsmikult, et neile tuleb haljast valada vaid vasest karikasse, mitte mingi vaese mehe joogitopsi!
… 1932. Aastal hakati plaanima Raplasse turu- ja näitusehoone rajamist, ilmselt Laadamäele, et panna ka maamärgina kirja “Rapla turg kui suurim maal asuv turg”. Kahjuks ei jõutud plaanidest kaugemale, sest väga lähedal oli aeg kus võõras võim lõhkus edasipüüdliku Rapla senise elu.
… 1939 nähti juba tihti sellist pilti, kus vineerist kabiinidega autodel röökisid laulda punaväelased. Nad tulid laata väisama, mis tolleks hetkeks oli juba praeguse keskväljaku ja turuplatsi juurde kolinud. Venelased toodi autodega kohale Kuusiku baasist, kus nad lennuvälja rajasid ja tahtsid osta kellasid “mida nad polnud mitte kunagi enne näinud”.
Laada edu pani Rapla kasvama. Kindel müük ja sissetulek meelitas kohale ettevõtlikke ja ärivaistuga inimesi ning siia asutati ennast päriselt elama. Raplasse kogunes kokku äritegevust kõrgelt hindav seltskond, kes nägi otsemüügi kõrvalt ka teenimisvõimalust kauba kokku ostmises ning edasimüümises. Sellele järgnes see, et nupukad kaupleja härrad asutasid Rapla Põllumeeste Seltsi, mis kohe jõudsalt ka laienema hakkas ja aastal 1904 loodi juba Rapla Ostuühisus mis on tänase Rapla Tarbijate Ühistu eelkäija.
