Karbis 20 muna
Vutimunad: madalakaloriline ja tervislik amps
Keskmiselt kaaluvad vutimunad 11-13 grammi
Vutimunade omapära on suhteliselt õhuke koor (koore paksus 0,2-0,3 mm) ja tihked koorealused kilejad kestad. Mitmekihiline muna sisu kaitsev katete süsteem on üks põhjus, miks vutimunad nii kaua värsketena säilivad.
Eriti rohkelt on vutimunades meile asendamatuid aminohappeid nagu trüptofaani, metioniini, lüsiini ja fenüülalaniini. Oluline on seegi, et vutimunade valgud on paljudele ülitundlikele inimestele vähem allergeensed võrreldes kanamuna valkudega.
Viimasest tõdemusest lähtuvalt sobivad vutimunad hästi nende laste toidulauale, kes kanamune allergia tõttu süüa ei saa. Vuttide munavalges on rohkesti erilist kaitseensüümi lüsosüümi (paralleelnimetus ka lüsotsüüm), mis edukalt lõhustab erinevaid mikroorganisme. Just lüsosüümirohkus ongi teine põhjus, miks vutimunad õigetes hoiutingimustes kaua säilivad. Õigete hoiutingimuste all mõistetakse pigem jahedust kui soojust.
vutimunad on suht tagasihoidliku kalorsusega, sajagrammise söödava osa seedimisel saab tarbija 140-160 kcal energiat. Vutimune võib süüa toorelt, praetult, keedetult, küpsetatult. Väärtuslikud on nad nii iseseisvalt kui teiste roogade koostises.
Rohkelt erinevaid mikrotoitaineid
Loo söödavate peategelaste väärtus ei peitugi niivõrd põhitoitainetes, vaid hoopis bioaktiivsetes mikrotoitainetes ja viimaste koosmõjus sööja organismile. Nimelt on vutimunades rohkelt erinevaid vitamiine, kusjuures rõhutama peab erinevate B-rühma vitamiinide (eeskätt B1, B2 ja B5 suurt osakaalu) ning vitamiin A eelühendite kõrget sisaldust.
Mineraalühenditest tuleb mainida kirjukooreliste kaunitaride kaltsium- ja fosfoühendite küllust. Mikroelementidest hiilgavad vutimunad suhtelise rauarohkusega ja pealegi on loomse päritoluga raud toiduainetest kergesti omastatav. Veel saab sööja vutimunadest ka vähesel määral tsinki ja joodi.
Arvustused
Tooteülevaateid veel ei ole.